plekist lehtede/plaatidega, millede õrnad värvierinevused ei loo tuima pilti vaid muudavad vaadet mingil määral huvitavamaks. Hoone puhul on ebatavaline ka see, et ehitusel on kasutatud talasid, mitte sõrestikke, mida tavaliselt nii mahukate hoonete puhul kasutatakse, vaatamata sellele on tegemist konstruktiivselt väga tugeva ja kvaliteetse hoonega. Tänu talade lahendusele on antud spordihoone võitnud esikoha konkursil „eesti parim terasehitis 2006“. Hoone koosneb nagu kahest mahust, üks on madalam, pisut suletum must risttahukas, mille esifassaad on osaliselt, just sissepääsu poolt, väga avar, maast laeni akendega. Risttahuka teistel külgedel lasevad hoonesse valgust erinevatel kõrgustel, korrapäratult asetsevad kitsad aknad. Teise mahuna võib vaadelda eelpool mainitud plekist massiivi, mis näib suletuna ainult ühest, emajõe poolt paistvast, küljest, kust tundub ka nagu oleks hoone postidel. Teised tahud
2011. aastal väidab ameeriklanna Sophia Smallstormi videodokumentaal ,,11. septembri mõistatused", et ametlik seletus Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise kohta on puhas jama. (12) Sophia Smallstormi varjunime kandva Sofia Shafquati väitel poleks 47 terassambast südamikuga ja tuhandetest teraspoomidest sõrestikuga WTC saanud nii madalal temperatuuril tulekahjude mõjul pulbriks pihustuda. Vähemasti terassüdamik pidanuks püsti jääma. Shafquati sõnul pole ükski terasehitis tulekahjus kokku varisenud: 1975. aastal lõõmas WTC põhjatornis kolmetunnine tulekahju, kuid konstruktsioon viga ei saanud. 2005. aastal lõõskas Madridi pilvelõhkujas kahjutuli 20 tundi, ometi jäi terassõrestik püsti ja suutis isegi kraanat kanda. Kas hoone servadesse oli puuritud auke lõhkeainete paigaldamiseks, küsib Smallstorm. Kinnisvaramogul Silverstein oli just mõni nädal enne katastroofi WTCs tööd alustanud, nendib filmi autor.
annaabi.ee 
