ergastaksid selle. · Juhtvardad neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille vläjatõmbamisel reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsess üldse seisata. · Soojuskandja vedelik või gaas, mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla
kanali mustumine. Mustunud suudmik tuleb puhastada komplektis olevate puhastusnõeltega. Gaasiballoonid. Rõhu all olevaid suru-, veeldatud ja lahustatud gaase hoitakse ja veetakse terasballoonides mahtuvusega 0,4 - 55 dm 3 rõhul alates 1,86...20 Mpa vastavalt neile esitatud tingimustele. Ballon on silindriline terasanum, mille suudmikus on keermestatud koonusava, kuhu keeratakse sulgeventiil. Iga gaasi tarvis on konstrueeritud erineva ehitusega ventiil, millega välditakse hapnikuventiili paigutamist atsetüleeniballoonile ja vastupidi. Suudmikul on väliskeere, kuhu saab keerata kaitsekupli, milline kaitseb ventiili võimalike löökide eest ballooni vedamisel.