väljundit tahaks veel leida sellele tantsu- ja liikumispisikule. Viies kaks otsa kokku, jõudsingi ma järeldusele, et tantsu- ja liikumisteraapia on midagi, millega mulle meeldiks tegeleda ning milla jaoks ma olen küllaltki võimeline. Kuigi olen oma terapeuditeekonna täielikus alguses ja psühholoogilise poole pealt omandanud vaid algteadmisi, olen valmis end uputama meeletusse väliskirjandusse ning enesearendamisse. Ja kuigi paljud on arvamusel, et terapeudiks sobivad vaid psühholoogilise tausta ja kõrgemapoolse vanusega inimesed, siis mina arvan, et tähtsam on elukogemus, lai silmaring ja õppimisoskus/-soov. Ma loodan, et minu õpihimu ja soov tantsu- ja liikumisterapeudiks saada on piisav, et ühel päeval selles valdkonnas suuri tegusid teha. Kokkuvõte Tantsu- ja liikumisteraapia võib kokku võtta, öeldes, et selle aluseks on keha ja meele omavaheline seotus. Keha ja meel omavad vastastikust mõju inimese tervises ja heaolus.
muutusi. - Psühhodünaamiline - vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oleta S. Freud ja tema järgijad. - Biheiviorstlik - käitumisse puutuv; lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. - Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste kohtumine, kes on täiesti võrdsed, ainult et terapeudiks oleval poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. - Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui