Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli, Vickersi Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat ) Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub .
.. 280 281 ... 360 Nimetus lahja savi keskm. rasvane savi rasvane savi väga rasvane savi Päris ühest seost ehitussobilikkuse ja sidususe vahel ei ole õnnestunud siiski tõestada. Nii on ehituspraktikas oma kõlbulikkust tõestanud ka savid, mille sidusus on 25 g/cm2 . Survetugevus Kuivanud saviehituse detailide survetugevus on enamasti vahemikus 0,5 5,0 N/mm2 (5 50 kg/cm2 ). See on otseses seoses materjali savi (saue) liigi ja sisaldusega. Tugevust mõjutab aga ka mineraalse teramaterjali (täitematerjali) suurus ja jaotumine; samuti valmistamisviis ja materjali kokkupressimise tugevus. Elastsusmoodul Savide elastsusmooduliks on mõõdetud 6000 7000 N/mm2 . Tulepüsivus Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui selle mahukaal ei ole taimsete lisandite tõttu alla 1700 kg/m3 . Kergsavikonstruktsioonid ei ole selle põhjal mittepõlevad materjalid.