Lihvimiseks nimetatakse puidu pinna silumist abrasiivmaterjalidega, millega juures eladatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise jälgede tasandamiseks Vahelihvina kahe viimistluskorra vahel . Lihvimist materjlidega . Lihvmaterjal – paber – või riidealusele liimitud abrasiivpulber Sõltuvalt otstarbest kasutatakse erineva jämedusega lihvmaterjale . Lihvmaterjalide teralisuste rida : 36, 40, 50, 60, 70, 80, 100, 120, 150, 180, 240, 280, 320 . Mida suurem on number, seda peenema teralisusega on tegemist . Kalibreeimine 40….60 Esimene lihvimine 60…80 Teine lihvimine 100….120 Kolmas lihvimine 150….180 Laki vahelihimine 280…320 Vajaliku pinnasileduse saavutamiseks on reeglina vaja lihvida mitme jämedusega lihvmaterjaliga . Põhimõte – jämedamalt peenemale .
.60 I lihimine 60..80 II lihvimine 100.120 III lihvimine 150..180 Laki vahelihvimine 280..320 Lihvimise kordade arv ja kasutatavad teralisused sõltuvad järgmistest asjaoludest : Lihvitatav materjal (massivpuit, spoonitud pind) Puiduliik (pehmed või kõvad puuliigid) Tootele esitatavad kvaliteedinõuded Põhimõte on, et iga järgmine lihvimine peab suutma eemaldada eelmise töötlemisjärljed Kahe järjestiukse lihvimise teralisuste vahe ei tohiks olla üle ühe astme . Näide : Kahe lindiga 60+100 , 100+150 Kolme lindiga 80+120+150(180) LIIMID . Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad : Sideaine – moodustav liimiüheduse
annaabi.ee 
