- määre on libedam, s.t ei takista libisemisfaasis libisemist - määre hülgab rajal olevat mustust 2. Vana, teraline lumi- Sünteetilised pidamismäärded Kollane Violett Punane Sinine Nordic Roheline (+1...+3C) ( +2...-2C) ( -1...-3C) (-2...-6C) (-10...-30C) (-5...-10C) Teralisele lume puhul on lihtne saada suuski pidama, aga probleemiks on määrete püsivus, eriti just pikematel distantsidel. Vanale, suureteralisele lumele on Start välja töötanud sünteetilised pidamismäärded, milledel on eriti hea kulumiskindlus ja suurepärased pidamisomadused. Tahkete purgimäärete pealekandmine: ( kehtib nii tõrva kui ka sünteetiliste määrete puhul) 1. Vali vastavalt ilmastikule õige määre. 2. Hõõru pidamisalale õhuke kiht määret
suhteline niiskus. Seda kasutades saab teha kerge?lt valiku floori sisaldavate ja mittesisaldavate määrete vahel. Kui õhu suhteline niiskus on alla 45%, siis valitakse kõigile lumetüüpidele temperatuuri järgi määre floori mittesisaldavast Start SG-seeriast. Kui õhu suhteline niiskus on 40-60%, siis uuele, peenele lumele valitakse floori sisaldav määre Start LF- seeriast. Kui õhu niiskus on kuni 75%, vali floori sisaldav määre HF seeriast Vanale, teralisele lumele ja kuni 100% niiskusega valitakse uus nano osakesi sisaldav määre N seeriast Vanale teralisele ja määrdunud lumele valitakse määre BM-seeriast, BM seeria määrded sisaldavad lisaks floorile ka molübdeeni, mis välistab mustuse kleepumise suusatalla külge Niiskuse puhul üle 75% kantakse lisaks veel pinnakiht Start SFR floorpulbritega, Start SF- floortablettidega, Start BM5 floortabletiga või NANO floorpulbri või - vedelikuga Alusmäärimine
orgaaniline aine või huumus, süsinik, fraktsioonilisus, poorsus; metallisisaldus; savi, liiva ja turba osakaal pH, lõimis, põhitoiteelemendid, huumus steriilsus. b) multšide kohta: lagunemisaste või valmistamisaasta; pH, niiskus, fraktsioonilisus, huumuse sisaldus (kui on komposteeritud). Soovitusi on kvaliteedi ja valiku osas tootjatele esitanud siiski vaid vähesed tarbijad. Kasvupinnaste teralisele koostisele ei osata tähelepanu pöörata. Sageli tegutsevad haljastajad ka piiratud eelarve tingimustes, mistõttu kasutatakse küllalt palju juhuslikke materjale. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis ei ole kasvupinnaste müügiturg ega ka ostuturg kuigi hästi arenenud; mõnevõrra teadlikumad on tarbijad multšide osas. See tähendab, et nõuetekohaseid, kindlatele karakteristikutele vastavaid pinnaseid peavad haljasalade rajajad valmistama ise kas
annaabi.ee 
