Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm
soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte. Hinnapoolest jäävad 1GB suurused mälupulgad 500-600krooni piiresse. 3. MAGNETLINT SEADE 3.1 Ajalugu Magnetlint(magnetic tape) võeti kasutusele aastast 1951 Mauchly-Eckerti Univac I (UNIVersal Automatic Computer I) jaoks. 3.2 Ehitus Välimuselt magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab andmeid magnetlindile kirjutada ja neid sealt lugeda. Andmemahud algavad sadadest kilobaitidest ja ulatuvad kuni terabaitideni. Erinevatel salvestitel on töökiirused erinevad, kiiremad suudavad edastada kuni 20MB sekundis. Magnetlint ise koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Põhimikumaterjalina kasutatakse polüetüleenteraftalaati ja polüestreid. Töökiht on magneetuva materjali pisiosakesi sisaldav lakitaoline sideainekiht, mis kantakse põhimikule. Sideainetena leiavad kasutamist polüesterpolüuretaanid, mis on mehhaaniliselt vastupidavad ja keemiliselt