Üheks kunstiteraapia rajajaks peetakse Adrian Hilli. Ta oli ise kunstnik ja hakkas huvituma kunsti terapeutilistest omadustest viibides 1938 aastal ravil tuberkuloosisanatooriumis. Esialgu kasutas ta joonistamist ja maalimist peale füüsiliselt ja kurnavalt mõjunud haigust kosumisperioodi möödasaatmiseks. Seejuures märkas ta visuaalse väljenduse taaselustavat toimet ja hakkas ka teisi sanatooriumi patsiente kunstiga tegelemisele innustama. Juba tervenenult hakkas ta hoolega uut teraapiavormi tutvustama. Tema oli ka see, kes 1942 võttis kasutusele termini ,,kunstiteraapia" (Hogan,Susan; 135). Briti Punase Risti ja Rahvusliku Tuberkuloosi Preventsiooni Ühingu toetus mängis olulist rolli, et kunstiteraapia haiglates ja sanatooriumites peagi ametlikult tunnustatud oli. Samuti hakkasid 20. sajandi alguses paljud psühhiaatrid ja psühhoanalüütikud üha suuremat huvi tundma vaimselt haigete patsientide poolt loodud kunstiteoste vastu.
või ei saa öelda (mitteverbaalne kommunikatsioon); pilt on peegliks meie mõtetele, tunnetele ning selle looja võib sealt leida enda jaoks olulisi tähendusi, sümboleid, metafoore (analüüs mitmel erineval tasandil), loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990);kunsti luues saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber; loomeprotsess võib olla iseeneset stressi alandav ja puhastav kogemus. Seda teraapiavormi võib kasutada lasteaedades ja koolides õpilaste tugisüsteemis, haiglates, hoolde- ja päevakodudes jt institutsioonides. (Loovusteraapia, 2015) 2. Muusikateraapia Improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi
annaabi.ee 
