õigeksmõistev otsus ehk in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks. Maxime – tõendite kogumise viis, kui neid koguvad kohtunik ja pooled koos. Non liquet – kohtunik pole suuteline tõde või mittetõde välja selgitama tuginedes poolte väidetele. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Tõlgendamine – tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Probleem on eelnevalt tekkinud õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Lisaks võib olla tõlgendamine vajalik, kuna kaks normi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on siis välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivne konkurents – erinevad õt-d saabuvad paralleelselt
tsiviilõigus ehk eraõigus (Eesti tsiviilõiguse doktriin, tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõiguse haru, pärimisõiguse haru, võlaõiguse haru, asjaõiguse haru, avalik teenistus, tööõigus, maaõigus), tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess), rahvusvaheline õigus; õigusaktide süstematiseerimine: inkorporeerimine, kodifitseerimine. 81 TEEMA V. ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE § 1. TÕLGENDAMISE MÕISTE Õigusaktide tõlgendamine on teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Tõlgendamise eriline vajadus tuleneb sellest, et õigusnormid avaldatakse keerukas vormis ja nad reguleerivad väga mitmesuguseid elualasid (-valdkondi). Samas tuleb ühte normi leida mitte üksnes mitmest sättest (paragrahvist) vaid ka mitmest normatiivaktist (nt viitavate õigusnormide juhul). Tõlgendamisel peab teadma, et õigusaktides kasutatakse spetsiaalseid
annaabi.ee 
