eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Eestlased said sakslaste tulekust peagi teada ja liikusid neile vastu
Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar,
annaabi.ee 
