Järve põhiosa ümbritsevad pargi iseloomuga metsad. Põhja ja loodekaldal kasvavad 120140aastased männid. Põhja ja kirdekaldal leidub kolmanda kategooria kaitsealust taime palukarukella (Pulsatilla patens). Verijärve nime päritolu kohta on rahvasuus liikvel mitmeid legende. Maastikukaitsealal on ligi ühe kilomeetrine õpperada ning raja kohta on välja antud tutvustav voldik Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Asukoht: Loosu, Võru vald August Teppo sündis 29. augustil 1875.a. Võru vallas Loosu külas. Koolis August ei käinud, lugema ja kirjutama õppis vend Aleksandri abiga. 11aastasena alustas ta tutvust lõõtspillide ehitusega. August lammutas osadeks ja taastas mängukõlblikuks vend Aleksandri vana pilli. 15aastasena sai valmis esimene omatehtud lõõtspill. Poisil endal tuli muretseda kõik vajalikud materjalid ja hädapärased tööriistad. 1898.a. August Teppo abiellus
Tsälbamägi (293 m). VÕRU VAATAMISVÄÄRSUSED Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas ja park Tamula kaldal Võru linn Kirumpää linnuse varemed Kirumpää, Võru vald Kütiorg - sügavaim Eestis Kütiorg, Võru vald Küti Mäeveski Koloreino, Võru vald Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Loosu, Võru vald Parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Seminari park, Võru Pindi kirik Lasva, Lasva vald Reinu kadakas Karsna järve ääres, Lasva vald Roosisaare tamm Roosisaare, Võru vald Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Kütiorg, Võru vald
annaabi.ee 
