Näidendi peategelane Martin, keda mängis Sulev Teppart, jättis tegelasena väga meeldiva mulje. Teppart suutis oma karakterit väga hästi mängida. Vahel tundus, et mees on päriselt mängusõltuvuses. Stseen, kus Martin hasardiga andis Allile teada mängu olulisemaid väravaid, oli väga meeldiv. Samuti oli koomiline teda laulmas kuulda, sest Teppart oli nagu joovastuses jalgpallifänn. Eriti hea oli see, et näitlejal kujunes kõik loomulikult välja. Sulev Tepparti tööga jäin igati rahule. Allit mängiv Piret Rauk oskas kõige paremini tundeid edasi anda. Kord kihistas naerda Martini tempude üle ja vahel nuttis kogu hingest. Alli oli üsna alandlik, kuid ükskord purustas taldriku, sest läks oma mehega riidu. Kui lavale ilmus Martini ja Alli poeg Tanel, oli näha, et tegu on noore inimesega, sest ta oskas liigagi hästi teismelist mängida. Kõige rohkem jäi meelde koht, kus ta mantlit nagisse korduvalt viskas. Näitlejate grimassid, liigutused ja
nagu tõeline joovastuses fänn kunagi. Veel meeldis mulle väga see, et tema puhul ei olnud aru saada, kas läks keel sõlme või pidigi ta vahel kokutama, sest üldmulje jäi loomulik. Huvitav, milline Teppart tegelikus elus on? Iga kord, kui ma teda lavalaudadel näen, küsin enda käest sama küsimust ning iga kord on ta ju ometi erinevas rollis. Järelikult näitleja tunneb oma tööd ning on igati austust ning tunnustust väärt. Tepparti kõrvale sobis nagu valatult Allit mängiv Piret Rauk. Minu jaoks oskas tema neist kolmest kõige paremini emotsioone edasi anda, eriti, kuna Allil tundusid need iga hetkega muutuvat. Kord itsitas ta heatahtlikult oma mehe lolluste üle, seejärel oli pisarateni haavunud ning siis juba lahkus solvunult ning vihahoos majast. Alli tegelaskuju ei kehtestanud ennast piisavalt ning Rauk kandis hoolt selle eest, et see tõepoolest nii oleks. Kord mehega pahuksis