Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise. Eestis on esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas saab vabalt ja regulaarselt hääletada esindajate poolt, keda usaldab kaitsma oma huve parlamendis. Teine demokraatia tunnus on inim-ja kodanikuõiguste austamine. Tugeva demokraatia jaoks on oluline, et kõigil inimestel, olenemate nende vanusest, klassist või soost, oleksid samad õigused ja kohustused. Igal inimesel peab olema sõna- ja ka teovabadus, õigus rääkida ja tegutseda vabalt ilma hirmuta. Selleks, et selline riigivõim teostataks ka õiglaselt ja toimiks, on vaja võimude lahusust: seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Võimude vastastikuse mõjustamise vältimiseks peab iga võimu kõrgemate organite moodustamine toimuma üksteisest sõltumatult. Väidetakse, et demokraatia on üks parimaid valitsusvorme siiamaani maailmas, kuid kas demokraatial võib ka siiski ohte olla
Arvamuslugu Teemaks on: ,,Kuidas supermarket ostma meelitab?,, mis on valitud portaalist sekretar. Tekib küsimus kuidas ja kas tõesti suudavad poed ja reklaamid meid alateadvuslikult nende promotud tooteid ostma panna? Arvan, et kuna me elame demokraatlikus ühiskonnas on meil kõigil sõnavabadus, teovabadus, õigus omada kodu, omada ja teha äri ja reklaami. Tuleb välja,et käies kaubanduskeskuses ümbritsevad meid paljud erinevad tegurid, mis suunavad meid mingit kindlat toodet, suunda valima või tehingut tegema. Näiteks vajalikud ja tuntud tooted sätitakse ritta mõne väga pika riiuli keskele selleks, et ükskõik kummast otsast sa omale vajalikku toodet tooma lähed mööduksid sa võimalikult paljudest erinevatest muudest kaupadest, ka
"Mida rohkem harjumusi, seda vähem vabadust." (I. Kant) Inimestele on omane nõuda, tahta, soovida pidevalt vabadust. Nõutakse vabadust, andmata endale aru, mis on vabadus või millist vabadust nende hing tegelikult ihkab. Teel vabaduse otsingute poole, tulevad mängu erinevad tõkked ja piirangud. Nii samuti nagu on olemas erinevaid tüüpe vabadusi nagu näiteks mõtte- ja teovabadus, on erinevad ka takistused meie n.ö vabal teel. Üheks peamiseks piirajaks võib pidada harjumusi. Harjumusi, mida inimesed teadlikult või teadmatult endale ligi tõmbavad. Jääda kinni rutiini on meie inimloomusele niivõrd omane ja niisama lihtsalt neist loobuda on raske. Harjumused nagu pesta hommikul hambaid või süüa hommikusööki ei ole otsesedpiirajad- need on väljakujunenud traditsioonid, kui nii võib öelda, mida iga inimene võtab omaks. Need ei ole meile tülikad
seda, leidub palju vähem kui neid, kes naudiks pingutusteta vabadust. Seega julgen väita, et meie riik ja kogu maailm oleks õige pea täis lolle, harimatuid inimesi, kelle ideed viiksid meid ainult hukule. Kui igal inimesel on täielik vabadus, siis tambib igaüks ainult enda põhimõtteid teistele ette ega huvitu kaaslaste tõekspidamistest. Niimoodi ei jõua aga ei riiki juhtivad poliitikud ega ka tavakodanikud just kuigi kaugele. Asi või lõppeda hoopis sellega, et sõna- ja teovabadus viivad meid suurte ja valusate tülideni, kus armu ei anta ning lahendust ka ei leita. kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt. Aga ma ei saa seda kõike teha, kuna mul on vastutus. Mis see vastutus siis ikkagi on? See kui ma talitsen end, kuid tegelikult olen raevumas ja sunnin end iga päev ärkama kell seitse, kuigi tegelikult tahaksin ma ärgata keskpäeval? Kuid ma olen mõelnud nii, et miks ma
annaabi.ee 
