novembrini 1918. 22. novembril algas Eesti-Vene sõda. Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud eelperiood. Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“ Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool tahetakse 24
Seadus kaitseb ainult neid emasid, kes korralikult ja alaliselt vabrikuis või teisis suuremais ettevõtteis töötavad. Peale nende on aga veel palju emasid, kes seadusele ei allu ja kellele oleks hädasti tarvis palju abi. Neile tulevad appi osalt omavalitsused, osalt seltsid. Nii on esimesed sammud emade kaitseks astutud, kuid suurem töö seisab ees. 8 Amm ja ta laps Amme küsimusega on vanast ajast saadik kõik rahvad teotsenud, kuid ta on siiski alles lahendamata. Siin on õieti kolm asja, mida tuleb silmas pidada: 1. Asutada keskkoht, kust ammesid võiks tarbekorral saada ja kes oleks vahetalitajaks ammede ja perekondade vahel. Keskkohaks on sünnis mõni rinnalaste-kodu, kus emad pikemat aega võivad peatuda. Perekond teeb asutisega lepingu ja maksab asutise kätte iga kuu tetava summa. 2. Korraldada vahekord amme ja perekonna vahel. Asutis kaitseb ema ja ta lapse huvisid.