Rooma seletab oma tekkimist linna asutamisega kahe venna, Romuluse ja Remuse poolt. Räägitakse küll ka seda, et troojalane pooljumal Aeneas olevat tulnud purustatud Trojast Itaaliasse. Rahva jagunemist patriitsideks ja plebeideks seletatakse päriselanike ja uustulnukate ühendamisega. Oma tõelist sünnihetke nägi aga Rooma kaksikvendade tegevuses. Rooma tekkimist ei seletatud mitte tekke-, vaid asutamismuistendiga. Sellega esitati ühtlasi ka Rooma voorusekataloog. Roomlased pidid teotsema südilt ja mitte ootama müstilisi korraldusi, kui nad said midagi ise ette võtta. Roomlased on mõõdukuse ja igapäevase praktilise mõistuse inimesed. Nad ei vaja müütilist õigusjõudu ning saavad siin ja praegu kõigega hakkama. Rooma õigusliku meelsuse põhimõtteks jäi see, kuidas Romulus ja Remus kainelt arutasid oma ettevõtmise väljavaateid edule. Kõigepealt korraldas Romulus jumalateenistuse, siis andis ta oma uuele linnale seadused. Algusest peale kujundas linna palet
hiljemalt 23.juunil sai temast okupatsioonivõimu vahialune, keda pidevalt valvas ja kõikjal saatis ROnimeline miilits; ühtlasi isoleeriti ta ka enamikust ametlikust informatsioonist (Tambek:230,365367,377). Kui vaadata küsimust Eesti siseõiguse poolt, siis jõuame samale tulemusele. Oli tekkinud olukord, mida tagantjärgi kirjeldab ligi neli aastat hiljem koostatud Eesti presidendi valimiskogu protokoll. Eestis oli asunud teotsema NSVL sõjaline okupatsioonivõim ning sellest peale Eesti Vabariigi põhiseaduslikud organid ei saanud enam teostada oma põhiseaduslikku võimu. Konkreetsemalt: Eesti riiklus oli Eestis faktiliselt peatatud ja vabariigi president oli okupatsioonivõimu surve ja sekkumise tõttu alates 19.juunist, hiljemalt 21.juuni õhtupoolikust rängalt takistatud oma ametikohustusi täitmast. Aga põhiseadus nõudis, et presidenditöö
annaabi.ee 
