Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Streigid olid keelatud
päv on käte jõdnud!» Abtiss tõsis äisti püti. Ta oli oma julguse jäle leidnud. Ta näu oli kahvatu, aga ta silmist väkus vana rü utlisoo paindumatu uhkus. «Kes sa oled, ori, et sa Pirita kloostri valitseva abtissiga sel viisil, rä akida julged?» hü udis ta püalikult. «Minu nimi on Gabriel Sagorski.» Abtiss läs näst veel veidi kahvatumaks ja üles palju tasasemalt: «Mõelge, vüst, et see püa paik on, kus te seisate. Hoidke end püa paika teotamast!» «See ei võ püa paik olla, kus põguline valitseb,» naeris Gabriel mõudalt. «Jumalal ei ole rõ omu selle kloostri rikkusest, mis pettuse ja orjade higi läi on korjatud; saagu siis väemalt ausad sõämehed sellest käu!» Ja meeste poole pö ordudes lisas ta juurde: «Võke see tige loom ja' kõk kloostri elanikud laagrisse kaasa, aga äge puutuge nende elu küge! Selle rö ovlikoopa võte paljaks riisuda.»
annaabi.ee 
