nende poolused hakkavad vastastiku tõukuma; rootor lakkab tundmast elektromagnetilise momendi mõju ja jääb seisma. Rootori pöörlemine ainult sünkroonkiirusega moodustab sünkroonmootori omapära. Koormuse muutmisel, pöörlevate masside inertsi tõttu ei asetu rootor kohe uude asendisse , mis vastab uuele koormusele, vaid sooritab mõni aeg võnkuvat liikumist. 18. Sünkroonmootori käivitamine (lk 272) Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel- talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv
staatori magnetväljast. Staatori ja rootori magnetväljade nihe on seda suurem, mida suurem on pidurdusmoment. Pidurdudmomendi suurenades tekib olukord kus staatori ja rootori samanimelised poolused satuvad kohakuti(ei tömba enam kaasa) katkeb magnetvälja sidestus. Sünkronmootori rootor võib pöörelda ainult kiirusega, mis on võrdne staatorivälja pöörlemiskiirusega. (n1=60*f1/p) Sünkroonmootori käivitamine Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel-talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv
annaabi.ee 
