, lk 132]. Rudolf von Ihering (1818-1892) pakkus õpetus huvidest senise subjektiivse õigustele rajatu õiguskäsitluse asemele [Ibid., lk 141]. Subjektiivsed õigused ei eksisteerivat mitte abstraktse õigustahte teostamiseks, vaid eluliste huvide tagamiseks. Õigused ei ole materjal ega objekt, vaid üksnes tõelise tahtmise eeldus, õigused ei saa olla eesmärgiks, vaid üksnes vahendiks eesmärgi saavutamisel. Ihering käsitles eesmärgi kandjate ja huvide teostajatena üksikisikud, ühiskonna ja riik. Tõeline seadusandja olevat ühiskond, mis olevat ,,ühine tegutsemine ühiste eesmärkide saavutamiseks, kusjuures igaüks tegutsedes iseenese huvides, tegutseb ka teste huvides ja tegutsedes teiste huvides tegutseb ka enese huvides" (Ihering, 1877, I, S. lk 87). Õigust defineeris Ihering riigi sunnijõu abil loodud tagatisena ühiskonna elutingimustele. Hans Keslen (1881-1973) tahes puhastada õigusteadus eetika, ajaloo, poliitika, psühholoogia,
Majandusstruktuuri muutmisega kalandussektoris alustati juba käesoleval perioodil, kus traalpüüdjate tootjaorganisatsioonid on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri ja tehnoloogiatesse. Arenguvajadusena nähaksegi teadmiste suurendamist ja innovatsiooni, et olemasolevat tehnilist baasi võimalikult optimaalselt ära kasutada. Eesti ettevõtted tegutsevad rahvusvahelises tootmisahelas madala teadmistevajadusega tööde teostajatena.22 Nii on ka kalandussektori ettevõtetega, sh kala töötlemise suunal, kus põhirõhk on olnud kala külmutamisel. Seetõttu nähakse 18 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 19 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 20 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused 21
annaabi.ee 
