" Nende meelest on Tõde olulisem kui uskumine. Seetõttu on ka Teosoofia Ühingu motoks saanud "Tõde on uskudest ülem". Nende väitel on tegemist Sanatana Dharma, "igavese tõe," moodsa näoga. Teosoofia Eestis Teise maailmasõja eelses Eestis ei olnud TÜ rahvusvahelises keskuses Indias registreeritud Eesti teosoofia ühingut, küll tegutses aga teosoofiahuviliste grupp (mh. kuulus sinna ka kirjanik Mait Metsanurk). Vabariigi ajal anti 1930. aastatel välja mõned teosoofilised raamatud: * Annie Besanti "Elu mõistatus teosoofia valgusel", * Blavatsky "Vaikuse hääl", * ja mõned Krishnamurti teosed. Praeguse TÜ alguseks võib Eestis lugeda 1989. aastat, mil Tartu Ülikoolis ja Tallinnas korraldati esimesed loengud, tookord küll võrdleva usundiloo nimetuse all. Lektoriteks olid Hannu Vienonen ja Tapio Härkönen. Regulaarselt hakati koos käima 1990. aastal. H.P.B. Looz loodi 1992. a. ja registreeriti ametlikult Indias Adyari peakorteris.
ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Schellingi probleem, kuid vastandid moodustavad ühtsuse, leiab 1801 a. lahenduse tema identiteedifilosoofias. · "Kõik, mis on, on iseendast üks." Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad indiferentselt. Schellingi teos "Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) tähistab uue perioodi algust tema loomingus. Seda perioodi iseloomustavad usulis-teosoofilised probleemid. Inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Küsimus kurja võimalikusest on Schellingi arvates vastatav vaid nii, et Jumalas endas on teatud aluse ja eksistentsi kahestumine. Nagu valgus peegeldub tumedalt tinavaagnalt, nii vajab kõik positiivne oma tumedat vastandit. "Kuna enne ega peale Jumala ei ole midagi, siis peab tema eksistentsi alus temas endas olema. ... See Tema eksistentsi alus, mis Jumalal on iseendas, ei ole absoluutselt vaadelduna Jumal, s.t
annaabi.ee 
