Kadrioru Saksa Gümnaasium MICHEL SITTOW Retsensioon Ravely Veski 10.3 klass Tallinn 2018 Külastasin 5. septembril Kumu kunstimuuseumi näitust ''Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades''. Näitusel olid eksponeeritud maailmakuulsa Michel Sittow tuntumad teosed. Michel Sittow oli tolleaegsest Tallinnast, Revalist, pärit kunstnik, kes on meile tuntud oma realistliku ja miniatuurse portreekunsti poolest. Sittow sündis aastal 1469 kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492- 1504 töötas Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. Aastal 1505 maalis ta portree Inglismaa kuninga Henry VII...
ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud. · Esimene luulekogu; Amores" (Tallinn 1917) · Viimane luulekogu; "Linnutee" (New York 1950) Valikkogud · Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932) "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937) "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995)
ja näitab, et inimvõimetel pole piire. Ühel tema teosel olid kaks väga kleenukest vanameest, kellel oleks nagu vankri rattad peas. Proua, kes tiiru tegi, kasutas selle töö iseloomustamiseks väljendit ,,mürgised värvid". Ja kui peale seda lauset teost uuesti jälgida, siis tõesti sai seda täheldada, et tumehalli ja musta peale olid tehtud lihtsalt väga erksad rohelised/punakad/oranzid pintslitõmbed. ,,Vagatsejad" erinesid väga palju Wiiraldi teistest teosetest. Kuna sakslaste pommitamist ei elanud üle Tartu kivisild, siis oli väga tore seda näha seal galeriis lõuendil. Autoriks siis Blumenfeldt. Peale esimest reustareerimist olevat paljud kunstnikud seda kasutanud oma tegemistes, kuna selle väärtus tõusis peale esimest pommitamist, aga kahjus ta siiski hävis lõpuks. Kõige patriootlikum teos kogu galeriis oli minu jaoks Eerik Haameri ,,Mehed kajakatega",
aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Salomon Vesipruul oli väga enesekindel mees, kes arvas, et talle on antud anne kirjutada luuletusi. Tegelikult ei tulnud see tal üldse nii hästi välja, kui ta seda ise arvas, muidugi tõi ta ka kohe igasugu eri vabandusi enda kaitseks, et ise mitte lolliks jääda. Keegi ei olnud tema kirjutatud teosetest kuulnudki. Filmi algul otsib Salomon endale Tallinna suvekorteri, kuhu ta kolib enda papagoi Šifferiga. Juhuslikult saab Salomon Vesipruuli naabriks kuulus leiutaja ja loodusuurija Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud. Ta üritab teha väga palju erinevaid masinad, kuid kahjuks ei hakka neist ükski tööle. Ühel saatuslikul päeval kohtuvad Jaan ja Salomon. Nimelt olid mõlemad natukene purjus. Vesipruul oli käinud trahtris, kus ta võttis natuke viina ja jäi purju
annaabi.ee 
