enda nö jumalalt seda, mida soovivad, siis nad selle lõpuks saavadki, kuid seda mitte jumala, vaid enda abiga. Minul kui ateistil tekib küsimus – kuidas usk kui selline üldse tekkis? Ilma ajamasinata on seda võimatu kindlalt selgeks teha. Võib oletada, et usk tekkis inimeste püüdlusest seletada asju, mida tolle aja vahenditega tõeselt seletada ei saanud. Võttes seda kui alust ja fakti, tekib aga järgmine küsimus – kuidas on jäänud erinevad usud tänapäevani püsima? Teoretiseerides küsimuse üle, kuidas usk läbi sajandite püsima on jäänud, võib öelda, et arvuliselt ülekaalukatel juhtudel kannavad vanemad enda uskumusi ja tõekspidamisi endi lastele edasi. Seega sõltub lapse usk või mitteusk vanemate kasvatusest. Vanemad ning keskkond panevad paika lapse moraalid ja tõekspidamised, võttes tihti lapselt endalt valikuvõimaluse ära. Alles täiskasvanuks saades võib inimene vastavalt enda kogemustele, õpitule ja kuuldule usku vahetada
suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama? 3 Kui kogu mateeria on lõpuks liikunud universumi välimise perimeetrini, siis gravitatsiooni kese saab seal olema. Miks peaks mateeria tahtma ümber pöörduda ja liikuda tagasi eemale gravitatsiooniväljast? 4 Universum ei saa sissepoole kokku kukkuda, kui just ei ole kümme korda rohkem mateeriat kui seda on praegu. See on ,,puuduvad massi" probleem. Evolutsionistid püüavad lahendada seda,teoretiseerides, et 97% universumi massist on ,,tume aine," mille asukohta ei saa määrata, näha ega tuvastada ühegi teadusliku seadmega. 5 Kogu mateeria, mis liigub tagasi sissepoole, peaks põrkuma ühes miniatuurses punktis. Rääkides reaalsusest, inerts kannaks kõik mööda kesksest peatumispunktist. Miks peaks kõik minema ühte pisikesse punkti ja siis peatuma seal. Aga tuleks meenutada, et selleks oli Gamow, kes samuti leiutas Suure Paugu teooria. Inflatsioonilise universumi teooria
meister �ldse, keda tuntakse isikup�raste maaliliste grav��ride j�rgi. D�reri virtuoossed puul�iked t�id talle kuulsust �le terve Euroopa juba varases nooruses. P�rast �pinguid Itaalias naasis D�rer N�rnbergi, kus ta avas oma ateljee ja p�hendus kogu eluks s�venenult kunstile. Lisaks mainekale ja aktiivsele tegevusele kunstnikuna oli D�rer ka matemaatik ning teoreetik, k�sitledes muuhulgas p�hjalikult ka ideaalse ilu kaanoneid, teoretiseerides, et ilu on looduse looming, mille p�hialuseks on korrap�rased reeglid, kood, mis vormib ilu struktuuri. D�reri ellusuhtumise, filosoofia, ajastutundlikkuse ja fantaasia ning uuendusliku meele parimaks n�iteks on tema tehniliselt laitmatu ja sisult k�nekas looming. Albrecht D�reri t��d on eksponeeritud erinevates muuseumites �le maailma, sealhulgas Albrecht-D�rer-Haus, N�rnberg, Saksamaa; Alte Pinakothek, M�nchen,
annaabi.ee 
