Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada. Osad Kreeka matemaatik Eukleidese loodud põhitõed kehtivad siiani ning leiavad tihti rakeNdust. Kreeklased olid esimesed, kes võtsid kasutusele tähestiku, mis võimadas hääldust korralikult üles märkida. Selle nimi oli alfabeet ning koosnes nii täis-kui kaashäälikutest. Kuid ka tähestik võeti üle foiniiklastelt ning ainult muudeti seda endale sobivamaks ja arusaadavamaks. Varastes Idamaades ei tegeldud filosoofiaga sellisel tasemel nagu seda tehti Kreekas
inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud, sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust, vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit. Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti on vikeriik, siis see ei oleks kasulik, kuna palgaarmeed saavad lubada vaid suurriigid, niteks USA ja hinenud Kuningriik. Mlemal riigil on aktiivarmee, mis phineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mlemal riigil on olulisel kohal ka armee reservkomponent. Niteks seoses Iraagi kampaaniaga kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservvelast.
,,Koolis on silmapaistva loovusega inimesed vägagi tülikad. Nad ei anna kellelegi rahu, vaid kurnavad oma ammendamatu energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse tõsiselt proovile panna." (Ruus, ,,Loova inimese poole", 2009). Õpetajate valdav kohustus on otsustada, millised õppimismeetodid kutsuvad lapses esile loovust, seda tuleks järgida eriti mängude mängimisel, sest loovusel ja mängul on sarnane struktuur. Loovmängud Teoreetliselt rollimäng koosneb kognitiivsest ja affektiivsest protsessist, mis on loovuse juures tähtsad. Paljud laste mängudest põhinevad nende igapäevasel elul ja dilemmadel. Paljud lapsed mängivad kodu või midagi muud, mis keskenduvad reaalse elu sündmustele. Lapsed võivad mängida ka mänge, mis pole igapäeva eluga seotud, näiteks superkangelasi, pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest
annaabi.ee 
