Suurused m, r, I ja t mõõdetakse katse käigus. Sin α, antakse ette õppejõu poolt. Silndri teoreetilise inertsmomendi valem: (6) 𝒎𝒓𝟐 𝑰𝒕 = 𝟐 4. Töökäik 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d. 2. Mõõtke kaldpinna pikkus I väravate vahel. 3. Arvutage silndri inertsmoment teoreetlise valemi.(6) 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 6. Arvutage valemi (5) järgi silndri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 7. Korrake katset nelja erineva silndriga. 8. Katseandmed kandke tabelisse. Katse l (m) t (s) m (kg) d (m) I (kg/m2) It (kg/m2) 1. 0,69 1,68 0,064 0,328 0,000010376 0,000008606 2
veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasutanud multimeedia võimalusi, kuid jätnud endale põhjalikult selgeks tegemata videokompressiooni ja voogmeedia teoreetlise ning tehnoloogilise poole. Neid alapunkte käsitletaksegi sügavamalt. Töö kirjutamisel kasutati ja kinnistati ka arvutivõrkude aines omandatud teadmisi. 1. VEEBIÜLEKANDED 1.1. Ajaloost Esmakordselt kirjeldati ja esitleti veebiülekannet 1989. aastal USA-s Brian Raila poolt. Kontseptsioon: kuulaja/vaataja ei pea tervet sisu korraga alla laadima, vaid teeb seda osade kaupa. Ta kasutas terminit buffered media (puhvermeedia)- meedia algust hoitakse
annaabi.ee 
