ja millised on osade nimetused. Sain ka teada, millise firma varuosad on kvaliteetsemad kui teised. Õppisin töötama efektiivsemalt ja kasutama õigeid võtteid ja õigeid tööriistu. Suheldes ja lahendades tööülesandeid kasvas kindlasti mu enesekontrollivõime, mida pean oma edaspidises töös väga vajalikuks oskuseks. 4.4 Mis oskused arenesid ja mida pean arendama Arenesid praktikalised oskused, teoreetilsed teadmised ja meeskonnatöö. Kindlasti vajaks arendamist töötamise kiirus, efektiivsus ja rutiin. 5 Kokkuvõtte 5.1 Ülevaade pratika käigust ja tulemustest Üldiselt võin praktikaga rahule jääda, kuid oleksin tahtnud arendada rohkem oskuseid mootori ja autoelektroonikas. Sain hästi läbi kaastöötajadega ja ka klientidega, kuigi nendega ei pidanud just palju suhtlema. Praktika oli minu jaoks huvitav. Kogu praktikaaeg oli minu jaoks positiivne, kuna õppisin enda kohta palju uut
maailmas, kutsub üles arendama koorilaule ja koguma rahvaviise. Ajakirja teine pool sisaldab noodimaterjali, peamiselt koorilaule. ''Laulu ja mängu lehe'' noodilisas ilmus 13 aasta jooksul umbes 800 muusikapala väga laia väärtuseskaalaga. Muusikaväljaannetest võib nimetada veel kolme aastakäiku '' Eesti Postimehe'' muusikalisa '' Muusika Lisaleht'' (1882-1884) ''Laulu ja mängu lehe'' lisadena avaldas K.A.Hermann oma teoreetilsed tööd ''Noodiõpetus''(1892),''Viiuliõpetus''(1893), '' Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus'' (1893), mis hiljem ilmusid ka eri raamatutena. Hulk tänapäeval kasutatavaid muusikatermineid (heliredel, kolmkõla, kolmkõla pöörded, helivältus jne.) on K.A.Hermanni loodud. K.A.Hermann oli üks üldjuhte II(1879 Tartus), IV(1891 Tartus), V (1894 Tartus) ja VI (1896 Tallinnas) üldlaulupeol, ühtlasi kolme viimati nimetatud suurpeo põhiorganiseerijaid ; 1873-
Tasandamise tingimused on võrrandid, mis koostatakse iga konkreetse geoteetilise võrgu jaoks- nim. Tingimusvõrraniteks(väljendavad igaüks mingit konkreetset matemaatilist tingimust). Meeles tuleb pidada ka seda, et need kõik on üksteisest sõltumatud ning samal ajal peab nende arv võrduma täiendavate mõõtmiste aruga, vastasel juhul ei ole võimalik leida mõõdetud suurustele õigeid parandeid. Võrrandid: olgu mõõdetud mingis geoteetilsises võrgus n suurust, mille teoreetilsed väärtused on X1,X2...Xn. Olgu vajalike mõõtmiste arv r ja täiendavate e. Lisamõõtmiste arv t=n-r . Mõõtmistulemuste keskmiste väärtuste kaalud olgu pi(i=1,...,n). Mõõdetud suuruste teoreetiliste väärtuste vahelisi matemaatilisi seoseid võime siis väljendada võrranditega Fj(X1,...,Xn)=0, mille arv peab võrduma täiendavate mõõtmete arvuga t, st j=1,...,t. 24. Joone pikkuse mõõtmine Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada