Pierre Bourdieu: praktiline teadmine pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea, kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate
pearühmad 2-5 tööliigikesksed, 6-9 konstruktsiooni elementide kesksed ja 8,9 üld- ja kaudkulude rühmad. PÕHISISU: töömahtude eritlemine ja kirjeldamine. Tuuakse mahtude eritlemise põhimõtted, millised mahud tuleb eelarves tuua omaette positsioonidena ja millest lähtudes tuleb töömahuloetelu üles ehitada. Eristatakse töid kõrguse, suuruse või kaalu, materjale liikide järgi. Toodud on mõõtühikud ja mõõtmistööd. Töömahud loetletakse konstruktiiv-teoreetilistena, mida võtab hindaja arvesse iga positsiooni puhul eraldi. Selgitused sellisel, et arvutaja ei peaks teadma töömeetodite valikuid puudutavaid otsuseid. Tooltoodud on ära üldised põhimõtted nt alla 1 m2 avasid töömahtudest maha ei arvestata (v.a. kallid pinnaarvutused). Kui alusdokumentidele ei võimalda mõõta, prognoositakse mahud, sellele viidatakse. Mõõtmised tehakse meetrites, sentimeetrise täpsusega, viidatakse peale mõõtmist.
annaabi.ee 
