teenijaid ja sulaseid Vabatalupojad- teotööst vabad, sest tasusid koormisi rahas Maavabad- muistsete eesti ülikute järglased, ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, neid oli eriti Järva- ja Saaremaal Teoorjus Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Vasallid asusid elama maale oma mõisatesse- neist said mõisnikud. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt tööd mõisapõllul- tekkis teoorjus. Mõisapõldude saagikus oli madal. Lisaks teoorjusele säilisd loonusrent ja kümnise maksmine. Jäneda mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level
(Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10 Kaubateede ümberpaiknemine. Seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad kaotasid oma tähtsuse, kuna kõik kaubateed koondusid Atlandi ookeani ümber, esialgu eelkõige Portugali ja Hispaania rannikule
Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad maaomanikule enamasti raharenti. Juba 15. saj. lõpuks oli pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Elbe-Saale joonest ida pool (Ostelbien) tõi turunõudluse kasv Läänes kaasa teravilja ekspordiks tootvate mõisamajandite loomise. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saagikust kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Erinevalt Lääne-Euroopast tugevnes Ida-Euroopas talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust veelgi: aadli kätte koondus ka kohtu- ja politseivõim talupoegade üle. Orienteeritus mõisatööle laostas talumajapidamisi või jättis nad virelusse, kus turustavad ülejäägid praktiliselt puudusid. Kõige rängemal kujul avaldus talupoegade
annaabi.ee 
