aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid. Arhiiviandmed näitavad, et Miliza Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased. Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires Dumka Koori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. 1929. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina
III" lk 97 Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile." Õppevahenditena soetati tahvleid ja krihvleid. Koolihariduse kvaliteet hakkas paranema pärast 1862 Ülemmaakooli tööle rakendumist. Pärisorjuse kaotamise ajal Vaivarasse ümber asunud pastor kirjutab Eesti talupojast 45 aastat hiljem: ,,rõhutud ja küürus käivast teoorjast on nüüdseks saanud iseseisev ja ennast vabalt tundev talupoeg. Tema eluviis on muutunud, lapsi kasvatatakse paremini, nad soovivad, et koolis õpetataks kirjutamise ja arvutamise kõrval ka saksa ja vene keelt." 15 _____________________________________________________________________________ 14 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 116 15 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 131-136 15
annaabi.ee 
