kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on Balti riikides ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud
mis edukalt seletab analoogiat, vahetab vana paradigma – mitte ei ole kumulatiivset vahetust vana paradigma puhul. Pigem on paradigmate vahetus kui kumulatiivne muutus. Loogilised positivistid vaidlevad aga, et Newtoni mehaanika on relativistliku erijuhtumi juhtum. Kuhn aga vaidleb, et see piirang, mis on pandud relativistlikule teooriale, on vastuolus selle teooria praktilisusega kui arvestada neid piiranguid 128 - 130 (ei tohi vastuolus olla eelmiste eelkäijatega, kes sama teoorit on ajanud). Samuti paradigma vahetus laieneb veel reeglitele, mis rakenduvad teadlaste käitumisele teaduslikus kogukonnas. Erinevate paradigmate pooldajad ei suuda ühist arutelu, sest need töötavad erinevate raamistike alusel, kus on vastuolulised vaated, mida ei saa lahendada. Anomaalia on seega määratlev faktor, et vaadelda võistlevaid paradigmasid, sest anomaalia on see, mis näitab probleeme vanas paradigmas ja anomaalia on siiski
annaabi.ee 
