Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3 uurimisprogrammi objektiivne omadus, mis näitab, kui palju sisaldub programmis objektiivseid tegutsemisvõimalusi. Eeldades, et teadlased haaravad arenguvõimalustest, võib arvata, et kõrge viljakusega programm tõrjub madalama viljakusastmega programmi välja ning toimub teooriate vahetus. Kuid teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvesse võtma ka praktikas saavutatud tulemusi ning kui Chalmersi käsitlus on õige, siis toimub teooriatevahetus teadlikkuse üleselt ja omaette tasandil objektiivselt. Tänapäeval ühe huvitaivam teaduskäsitlus kuulub Paul Feyerabendile, kelle loosungiks on ,,kõik on lubatud". Ta üritab tõestada, et ükski senistest teadusteooriatest ei ole sobilik ning väidab, et kui kellelgi on teadusharule midagi anda, peab ta seda tundma.
Lakatosiga võrreldes: ta siiski pakub vahendeid, mille abil mõnda teadlaskonna otsust saaks kritiseerida. 160. Kokkuvõtteks: Lakatosi eesmärk oli esitada teaduse ratsionalistlik käsitlus, mis tal ei õnnestunud; Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus polnud ta eesmärk, aga esitas ühe võimaliku. 5.Debati tingimuste muutmisest (160-161). 11 – peatükk. Füüsika teooriavahetuste objektivistlik käsitlus: 1.Lakatosi objektivismi piirid (175-176). Teooriavahetuse käsitlus on Lakatosi teaduslike uurimisprogrammide metodoloogia modifikatsioon. Ennem seda vaadelda Lakatosi käsitluse piire või pigem see, et Lakatos pole teooriavahetust esitanud (175). Lakatosi metodoloogia hõlmab ka teadlaste otsustusi ja valikuid, sest need sisalduvad teadlastepoolses kõva tuuma ja positiivse heuristika omaksvõtmmises. Lakatos ja Newton, kõva tuum. Näide lk 175. On raske mõista, kuidas saab niisugune metodoloogia teaduse muutusi seletada. Ei selgitata, miks
annaabi.ee 
