(1632-1723) näeb mikroorganisme, mis liiguvad (viimast omakorda pidas elu tunnuseks) ning võtab kasutusele mõiste animalkulid. Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes (õigustatult) silda elus- ja eluta looduse vahel, käsitlesid küsimust paraku liiga mehhanitsistlikult, teisiõnu jutlustasid elu isetekkimist 1805 arvab Lorenz Oken (1779-1851), et kõik elusolendid koosnevad ja pärinevad rakkudest (kuju hakkab võtma rakuteooria oma lõplikul kujul) Rakuteooria (printsiibid, õpetlased, mõju) Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest
mikroorganisme, mis liiguvad (viimast omakorda pidas elu tunnuseks) ning võtab kasutusele mõiste animalkulid. Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes (õigustatult) silda elus- ja eluta looduse vahel, käsitlesid küsimust paraku liiga mehhanitsistlikult, teisiõnu jutlustasid elu isetekkimist. 18.-19. sajandil viidi lõpule organismi tundmaõppimine meetodite abil, mida võimaldasid paljas silm ja skalpell. Prantuse anatoom Marie-Francois Bichat (1771- 1802) loob õpetuse kudedest. Eristas viimaseid inimorganismis 21. Kudesid iseloomustanuks tema arvates kaks üldist omadust kontraktsioon ja lõõgastumine.
annaabi.ee 
