Kuna tema õigusteooria ei teinud vahet avalikul ja eraõigusel, siis käsitles ta organitena ka kodanikke. A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2. Faktilised e teoorganid G. Jellineki ta võttis avalik-õigusliku organi defineerimisel aluseks eraõigusliku, e eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest. Avalik halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on õigusvõime, kuid mitte teovõime (tegutsema on suutelised vaid inimesed, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi)
Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest. Teiste sõnadega öeldes võttis ta avalik-õigusliku organi määratlemisel aluseks eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Tema õigusteoreetilised seisukohad
Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest. Teiste sõnadega öeldes võttis ta avalik-õigusliku organi määratlemisel aluseks eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Tema õigusteoreetilised seisukohad
annaabi.ee 
