5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx.xx.20xx. Praktika eesmärgiks oli Geodeesia I ja Geodeesia II kursuste jooksul teooreetilise ja praktilise õppe käigus omandatud teadmiste rakendamine tööpraktikas. Aruande sisu annab edasi autori mõtteid praktikakoha valiku põhjustest, selle õnnestumisest ning erinevatest tööülesannetest ning nendega seonduvatest probleemidest. Põhjused praktikaettevõtte valimiseks. Praktikaettevõtte valimisel said määravaks asukoht ja suurus. Tegu on väikese ettevõttega ja seetõttu jagus praktikajuhendajal meie jaoks aega ja huvi. Saime tutvuda geodeedi töö mitme tahuga.
kujuga (see on selgelt sarnane ka jõukohasusele). Samas näiteks kui esimese klassi laps õmbleb omale nukuteki või teeb omale mängulooma, siis kuuenda klassi lapsele ei ole see enam väga eakohane ( puberteedi eelne aeg varane puberteet), teda huvitavad juba teised asjad ja õpetaja peab elulisuse printsiipi järgides valima teemad/tööd, mis seostuks tema huvidega. Näiteks tahab omale laheda särgi õmmelda. 3. Näitlikkus- peale teooreetilise osa rääkimist näitab õpetaja lastele võimalusel arvutist pilte erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised. Näiteks tekstiilitööde juures on lastel ülesanne teha pajalapp. Õpetaja näitab arvutist erinevate pajalappide pilte ja võtab tundi kaasa ka mõned pajalapid näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel.
3.4 Teoreetiline uurimus Teoreetiline uurimus võib olla nii induktiivse kui deduktiivse lähenemisega. Nendest esimese puhul on aluseks eelnevad empiirilised uurimused (meta-teooria). Teise puhul tuletatakse uus lähenemine eelnevalt kirjeldatud aksioomidest, eeldustest ja oletustest. Saunders et al (2009, 149) tsiteerivad Gouldingi arvamust, mille järgi teoreetilise uurimuse parim kasutusala on käitumisviisi prognoosimine või põhjendamine, pannes rõhku uue teooria kirjeldamisele. Teooreetilise uurimuse aluseks ei ole esialgse teoreetilise raami moodustamine, teooria kujuneb mitmesuguste jälgimiste teel, mille alusel moodustatakse eeldused, mida testitakse edasi. Need ja veel mitmed väärarusaamad on koondanud Saunders et al (2009, 149). Abend (2008, 177-181) toob välja sotsioloogide arusaama teooriast ja kirjeldab seda seitsem punkti abil. Siinkohal nimetan neist viis: - Teooria on üldiste väidete süsteem, mis loob suhte mitme muutuja vahel;
annaabi.ee 
