Jumala (või tema saadiku ingel Dzabraili/Gabriel) tunnetus, mis surus talle peale ,,Iqra", ,,loe ette". ,,Loe ette issanda minel, kes lõi; lõi inimese veretombust.... need on esimesed Jumala ilmutatud sõnad, mis hiljem koondati islami pühakirja Koraan. Koraan on Jumala sõna ning see on olnud tema juures taevas aegade algusest saadik. Alates pöördelistest sündmustest Hira mäel jõudis Muhammadini arusaam, et kui Jumal on Ainujumal, ei saa olla võistlevaid teooraid selle kohta, ,,kes on Jumal", ning kindlasti ei saa olla ka võistlevaid jumalaid või mitmeid jumalaid. Saab olla ainult Jumal, ning seetõttu ongi tema nimetuseks Allah, ,,Ainujumal". Samuti ei saa olla võistlevaid religioone või üksteise suhtes vaenulikult jugunenud inimesi kõik inimesed kuuluvad Jumalale ning naasevad tema juurde pärast surma, et nende üle mõistetaks õiglast kohut nende tegude järgi.
iseärasustega. Inimese eesmärk vabadusele realiseerub riigiks ühinemisel, st riiklus ongi realiseeritud loomuõigus. Fichte: pole erilist loomuõigust, vaid on riigi kehtestatud positiivne õigus. Tõeliselt vooruslik on üldistes huvides tegutsemine, mille tagab riik. Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik loob õigust. Hegel: riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades moraali ja õigust. Sotsioloogilised teooraid 19.saj teisel poolel kujunes õiguspositivism. Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kodaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Nad eitavad kaasust. Normatiivsed teooriad