juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel
Maha tuli panna, harida ja koristada kartulid, humalad, läätsed jms. Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40-aastatest. Talu- või vabadikunaised pesid mõisa pesu, pügasid lambad. Peremehed valmistasid linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid. Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 4 Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist
Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40aastatest. Talu või vabadikunaised pesid mõisa pesu, pügasid lambad. Peremehed valmistasid linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid. Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 1856. aasta seadusest 1840aastatel toimusid ulatuslikud talurahvarahutused, mis olid seotud ebasoodsast ilmastikust tingitud viljaikalduse, loomataudide ja näljahädaga. Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka
annaabi.ee 
