Pidev varjtud vägikaikavedu venestamisega muutus aga tugevneva eesti intelligentsi otsekui loomulikuks seisundiks, mis väsitas,aga ka õpetas. Kõige väärtuslikum õppetund oli muidugi see, et rahvusliku iseolemise taotlustes ei maksa mõistmist oodata ei sakslastelt ega venelastelt. EESTI JÕUAB XX SAJANDISSE Maamajandus · talude päriseksostmine jätkus (Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast) · ümber kujunesid ka mõisad. Teolistest ilmajäämine sundis mõisnikke üle minema palgalisele tööjõule ja oma majandamist muulgi viisil kaasajastama ( mille tagajärjel paljudes mõisatest kujunesid igati eestirindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure.) · põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panema pimakarjale · endiselt oli tulus linakasvatus Linnad, tööstus, kaubandus
34.-35.ptk Eesti jõuab XX sajandisse Maamajandus Kiire areng jätkus ajutisest tagasilöökidest hoolimata ka 20.saj alguskümneteil. Talude päriseksostmine jätkus, nii et Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast. Tõsi, enamasti võlgu, kuid võlg ei takistanud vastsetel taluomanikel ennast pärisperemeestena tundmast ning vastavalt käitumast. Umber kujunesid ka mõisad. Teolistest ilmajäämine sundis mõisnike üle minema palgalisele tööjõule ja oma majandamist muulgi viisil kaasajastamast, mille tagajärjel paljudest mõisadest kujunesid igati eesrindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure. Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa Sangaste rukki. Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus linakasvatus
annaabi.ee 
