isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge. Juudid uskusid, et peagi tuleb Taaveti soost messias, kes teeb lõpu iisraeli rahva hädadele,
Kiriku teatud pühasid talitusi (ristimine, armulaud, pihtimine, leer, laulatus, matused ja preetriks pühitsemine), mis vahendavad inimestele Jumala armu. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Pühakirja kujunemine Kristlased pidasid Vana Testamenti sama oluliseks kui juudid, nad vajasid vaid täiendust, et Jeesus Kristus on Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Jeesuse õpetuste ja pärimuse kirjapanemine alagas juba enne hilise keisririigi aega. Juba pärast Jeesuse hukkamist ilmus kristlike autorite sules mitu evangeeliumit. Neist neli Johannese, Markuse, Matteuse ja Luuka evangeelium arvati hiljem pühakirja osadeks, neile lisati lood apostlite tegudest, apostel Pauluselt pärinevad kirjad ning nn Johannese ilmustusraamat (viimse kohtupäeva kirjeldus). Neid kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks.
annaabi.ee 
