misjonitöö. Tuntuim neist on Ahmadija misjon, mis tegutseb kõikidel mandritel. Islam ühiskondliku tegurina Muhameedlaste religioonikäsitluses on palju sellist, mida kristlane peab ilmaliku elu probleemiks. Islam ei tunnista vaimuliku ja ilmaliku lahutamist. Muhamedi rajatud ühiskond oli teatud määral teokraatia, ehk riik, mida juhtiti jumala tahte järgi. Muhamedi järel kujunes kalifaat teokraatiaks. Kaliid valvas usuliste juhtide, imaamide, abiga koraani käskude täitmist ning ilmaliku võimu teostaja oli sultan. Paljudes Islami maades taotleb maise ilmaliku võimu kandja ka kõrgemat vaimulikku autoriteeti.
ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreetselt kandis. Valitseja oli ise ühtlasi Jumal või vähemasti Jumalaga võrdne, jumalikustatud isik. Õhtumaal nimetatakse sedalaadi valitsemissüsteeme despootiaks e teokraatiaks. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on Idas ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad, näiteks Koraan. Õigus ei ole seega midagi vähemat kui Jumala enda vähemalt jumaliku valitseja tahe. Surelik inimene ei saa sarnaselt usunormidega muuta ega täiendada jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks
annaabi.ee 
