Maailm on nagu see armsaks saanud vene muinasjutukene sellest, kuidas vanamees püüdis kinni kuldkala ja naine soovis võimsaid soove, kuni lõpuks redutas oma puust onnikeses edasi, sest ahnus ajab ju upakile. Sama on rahaga, mida inimesed endale alati juurde ihkavad, kas siis ausamal või vähem ausamal viisil. Kunagi ammusel ajal tekkis vajadus ühtse vahetusväärse järele, mispeale loodi raha. Rahana on kasutatud erinevaid väärtusi: alates Saamide oravanahkadest, lõpetades teokarpidega Kariibi mere saartel. Kuid varsti, pärast raha kasutuselevõttu hakkasid inimesed üksteist klassifitseerima nende omanduses oleva raha hulga järgi suuromanikud said suurema sõnaõiguse. Omamise nimel oldi kõigeks võimelised. Nii kestab raha tänase päevani. Heaks näiteks siinkohal A. H. Tammsaare teosest ,,Tõde ja õigus", kus Pearu ja Andres kõrtsis kemplevad, et kummal on rohkem raha. Pearu laob välja oma sajarublaseid ning Andres, kes
Kasutus `oa' teokarbid toodi kaugelt me- t¨ahenduses on hilisem. re¨a¨arsetelt aladelt, olid need v¨aga k~orgelt hinnatud. Paa- / ¡ M¨ argi vana ku- ridena rittapandud teokar- £7 ¢ju on . Kujutab puuoks- pe m¨argib . Ka ennustus- tesse riputatud manan~oud kilpe ja kangat¨ ukke , millega p¨o¨orduti jumaluse kasutati koos teokarpidega poole . M¨ark t¨ahistab ju- v¨a¨artusliku vahetuskaubana. mala poolde kaebuse esita- Hiljem hakati kasutama va- mist. . se- lumetallist () vermitud letab m¨arki koosnevat h¨arjast rahasid, teokarpide kui ra- ja suust , h¨ arg inime-
annaabi.ee 
