tigukanalisse korrates keerdusid. Luuline spiraalleste ja sellele kinnituv teisene spiraalleste jagavad spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites
struktuuridele. · Keskkõrv on kuulmetõrve e Eustachiotõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmetõri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva ruumi rõhuga. · Sisekõrva moodustab luuline kanal e luulabürint, millel on kaks ja pool keerdu ja mida nimetatakse teoks. · Luulabürindi sees paiknev kilelabürint on jagatud kilemembraanidega esikuastrikuks, trummiastrikuks ja teojuhaks. Esikuastrik algab esiku-e ovaalaknaga, trummiastrik ümaraknaga. Teo tipul on astrikud omavahel ühendatud teomulgu kaudu. · Vestibulaarmembraan paikneb esikuastriku ja teojuha, basillaarmembraan teojuha ja trummiastriku vahel. · Basilaarmembraani teojuha poolsel küljel asub spiraalelund e Cortielund, milles paiknevad tugirakud ja sensorirakud (e karvarakud), millede kohal asub kattemembraan.
annaabi.ee 
