ning asus elama Eleasse, kus suri kõrges eas. Xenophanes on pigem eleaatide koolkonna eelkäijaid kui selle rajajaid. [5:21] 3.1.1 Filosoofilised vaated Oma filosoofilisi vaateid käsitles Xenophanes värsivormis oma poeemis "Loodusest". See läks kaduma juba antiikajal ning sellest on säilinud Aristotelese kaudu vaid üksikuid katkendeid. Tema luule on müstikata ja täis realismi. Selle eesmärgiks on naeruvääristada ebausku, mütoloogilisi ja teogoonilisi kujutlusi. Xenophanes nõuab mõistuse, arukuse ja kasuga kooskõlastatud kainet tegevust. Väga iseloomulik on tema eitav suhtumine olümpiamängudesse. Füüsilist jõudu ei hinda ta kuigi kõrgelt ja seab sellele vastu pigem teadmise ja tarkuse. Ta peab paremaks tarkust kui jõudu, sest leiab, et mõttetu ja ebaõiglane on pidada toorest jõudu tarkusest väärtuslikumaks, kui see ometi ei võimalda kassa täitmisega linnale kasu tuua
ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.). Heliopolise (egiptuse keeles On, vana Alam-Egiptuse linn) algupärane jumal oli (1) Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand
annaabi.ee 
