246 trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Nagu siinus- ning koosinusteoreemi tõestuste juureski, on trigonomeetriliste funktsioonidega mängides alati hea mõte tõmmata üks kõrgus, seekord siis küljele pikkusega . Meie kolmnurk jaguneb nüüd kaheks täisnurkseks kolmnurgaks, millest ühe hüpo- tenuus on ning alusnurk , ning teise hüpotenuus on ning alusnurk . Kasutades trigonomeetrilisi seoseid neis mõlemas täisnurkses kolmnurgas, võime leida, kui pikkadeks tükkideks kõrgus vaadeldava külje jagab: 247 trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Pikkuse saame leida järgnevalt:
Selline on jada-teleportreeru- mine ehk tõkestamata teleportatsioon. Osake ,,viibib" kõikides nendes ruumipunktides nagu ühe- aegselt. Põhimõte eelmise lõiguga jääb samasuguseks. Nüüd anname eespool toodule füüsikalise mõtte. Selleks vaatame ühte analoogiat. Oletame seda, et meil on täisnurkne kolmnurk. Kui me paneme selle pöörlema ümber ühe oma kaateti, saame siis kujundiks koonuse. See on juhul kui pöörlemine on ülikiire. Siis on näha seda, et kolmnurga hüpo- tenuus on koonuse moodustajaks. Mida kiiremini kolmnurk pöörleb, seda enam võtab see koonuse kuju. Pöörlemiskiirus peab olema siis selleks ülisuur. Nagu näha on kolmnurk nagu täidaks kogu ruumi, mis piirneb tekkinud koonuse põhja diameetriga. Mida kiiremini kolmnurk pöörleb, seda enam kolmnurga hüpotenuus ,,täidab" kõiki ruumipunkte tekkiva koonuse moodustajas, seda enam ühes ajahetkes. Kui kiirus on lõpmata suur ( jätame hetkeks valguse kiiruse konstantsuse printsiibi
annaabi.ee 
