metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. 14 KLASS LINNUD Progressiivsed tunnused:• homoiotermsed• tiivad• tagajäsemed hästi arenenud• kõrgemini arenenud NS Lindude toes on: 1. peaaegu täielikult luustunud 2. luudel on tentents liituda 3. enamikes luudes rikkalikult õhuruumikesi Ökoloogilised tüübid: 1. puudelinnud n. rähnilised, osa kullilisi,enamik värvulisi 2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised • Paigalinnud – tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukakk, kassikakk jpt.
Toituvad kaladest ja väiksematest imetajatest. Sgk Krokodillased- suured ja suhteliselt laia ninamikuga vormid. N. niiluse krokodill Sgk. Alligaatorlased - krokodillaste taolised, kuid väiksemad. N. missisipi alligaator, kaimanid Sgk Gaviaallased - pikk nokjas koon. N. gangese gaviaal 16.3.9. Klass Linnud (Aves) Progressiivsed tunnused: homoiotermsed, tiivad, tagajäsemed hästi arenenud, kõrgemini arenenud NS. Lindude toes on: peaaegu täielikult luustunud, luudel on tentents liituda, enamikes luudes rikkalikul õhuruumikesi. Hambad puuduvad, toidu hoidmiseks nokk. Lisahingamiselundiks õhukotid. Süda 4 osaline. Lahksugulised. Ökoloogilised tüübid: puudelinnud ( rähnilised, osa kullilisi, enamik värvulisi), avamaastikulinnud (enamik kurvitsalisi), veelinnud (pütilised, sõudjalalised, pingviinilised), õhulinnud (pääsukesed, koolibrilised). · Paigalinnud tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren,