lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni. · Salammbô (1862). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib kindral Hamilcar`i tütrest ning palgasõdurite mässust 240-237 e Kr. · Tundekasvatus (L'Education sentimentale) (1869-70). Romaan jutustab Frédéric Moreau`st, noorest advokaadist, kes on lummatud Madam Marie Arnoux`ist. See on tagasivaade 1848. aasta revolutsioonile. · Püha Antoniuse kiusatus (La Tentation de Saint Antoine) (1874). Romaan baseerub Egiptuse eraku elul, kes olevat olnud viidud kuradi poolt kiusatusse. Flaubert'i ambitsioon oli luua selle teosega Prantsuse Faust. · Kolm lugu (Trois Contes) (1877): "Un Coeur simple", "La Légende de Saint Julien l'Hospitalier" ja "Hérodias". · Bouvard ja Pecuchet (Bouvard et Pécuchet) (1881). Romaan räägib kahest ametnikust , kes saavad päranduse, lähevad elama maale ning tegelevad
ühiskonnas (Murdock 1965: 116). Tema jagab kultuurimuutused nelja astmesse: 1) inno- vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on 9 American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974. 18 Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (variation), leiutis (invention) ja katsetamine (tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi toimunud kultuurilaen. Neid probleeme on käsitlenud ka saksa etnomusikoloog Wolfgang Laade. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “Die Probleme der musikalischen Akulturation” suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele. Laade järgi võib akulturatsiooni vaadel-
annaabi.ee 
