Selleks et pesapalli mängida, ei ole vaja palju vahendeid: üks lapike enam-vähem siledat maad, väike pall, neli pesa ja kurikas, millega palli lüüakse. Kõige lihtsamate löögivahenditena võib algajate mängus kasutada ka tennisereketit või kätt. Kõige sobivam on algajatele pehme kattega kurikas, mida spordivahendite müüjad ka pakuvad. Pehme kurikas aitab vältida võimalikke vigastusi, mis võivad tekkida kurika tahtmatust viskamisest pärast lööki. Pall peaks olema tennisepallist natuke suurem kummipall, mida on mugav püüda ja visata. (Päris pesapallis kasutatakse palle, mis on kõvad nagu kivi ja püütakse neid spetsiaalsete kinnastega.) Pesapalliväljak on ruudukujuline ning pesad asetsevad väljaku nurkades. Pesade vahe on algajatele 15-16 m. Mänguoskuste arenedes saab pesade vahet suurendada. Pesad on 42- sentimeetrise küljepikkusega ruudukujulised pehmest materjalist alused, mille peale mängijad jooksevad
Väljaspool tipphooaega (liiga vara või hilja) munetud kurnad sattusid sageli suurte kajakate või vareste saagiks. Katteefekt Kiskjad ründavad tihti esimest ettejuhtuvat ohvrit, mistõttu suures grupis on kiskjat märganud isendil kergem peituda teiste taha. Peale selle halvab suure hulga paanikas põgenevate saakloomade siia-sinna sagimine kiskja tähelepanu ja kontsentreerumisvõimet. Et selles veenduda, proovige näiteks püüda kinni üks kolmest tennisepallist, mille sõber teile ühekorraga viskab! Samas ühe visatud palli püüdmine ei valmista harilikult erilisi raskusi. Aktiivne kaitse Sageli suudavad suhteliselt väiksed ja nõrgad loomad end suure ja tugeva vaenlase vastu kaitsta ühiste jõupingutustega. Kõik lugejad on arvatavasti pealt näinud, kuidas väiksed linnud ühiselt ründavad suurt kulli või varest, kes nende pesadele liialt lähedale sattunud on. On hästi
annaabi.ee 
