· Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha
endiste sõjasulastega, vasallidega ja aadlimeestega, kelle mõisad olid sõjas kaduma läinud. Ordumehi on nende hulgas ka. Põhivaenlaseks on neil venelased, kuid oma soovide saavutamiseks on nad nõus ka koos nende koostööd tegema. Mõisameeste üksuse oli esmalt formeerinud Ketler sõja alguses, kuid ketler ei suutnud neid mehi üleval pidada. Mõisamehed metsistuvad. 1560ndate alguses müisamehed rootsi tenistuses, 7a süja ajal aga rootslased neile enam palka ei maksa ja nad lähevad poola poole üe. 1565 aprillis õnnestub mõisameestel saada enda valdusesse Pärnu linn. Rootslased üriitavad Pärnut tagasi saada, kuid see neil ei õnnestu. Pärnu oli rootslate üheks oluliseimaks tugipunktiks Liivimaal, Linn läheb poolakate valdusess 10 a, siis vallutavad selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti. Mõisameeste
annaabi.ee 
