Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Meie praegune keel on pärand kammkeraamika kultuuri kandjailt (soome-ugrilastelt), meie väljanägemine aga nöörkeraamika kultuuri kandjailt (indo-eurooplaastelt). Seda peaksid justnagu kinnitama muuseumides väljas olevad koljurekonstruktsioonid. Hilisema arvamuse kohaselt on taolised rekonstruktsioonid sageli tendentslikud, tehtud juba etteantud teooriat jälgides. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Varasema teooria kriitika Varasem teoorija jätab vastamata mõningad olulised küsimused. Näiteks: 1. Kuidas ikkagi toimus nii paljude inimeste ränne nii kaugelt, läbi metsadega kaetud ala? 2. Mis põhjusel rännati? 3. Kas kammkeraamika kultuur oli siia jõudes kõrgemal tasemel, kui siin juba eksisteeriv Narva kultuur? Mis kujul? Kuidas sai ta
Geneetiliste faktorite avaldumise ulatus sõltub ka indiviidide kultuurikeskkonnast. Kultuuriliselt ühtlasemas keskkonnas on geneetiliste faktorite päritavuse osa populatsiooni käitumuslikus varieeruvuses suurem. Sotsiaalsete hoiakute ning indiviidide psüühika väljakujunemises on oma osa ka kodusel atmosfääril, kuid Minnesota kaksikute uuringute põhjal ei olnud need erinevused enamasti olulised. Samas tuleb arvestada ka seda, et vastavasisulised uuringud võivad olla ka tendentslikud, kuna võrdluses osalevad vabatahtlikud, ning osa kaksikutest on omavahel eelnevalt ka kohtunud. Alkoholismi geneetilised alused. USA elanikkonna kohta on olemas statistilised andmed alkoholismi leviku kohta. 90 miljonist elanikust, kes tarbivad alkoholi, on 18 miljonil probleeme joomisega ning enda eluga toimetulekuga. Neist 10 miljonit on tõsises sõltuvuses alkoholist. Päris selget piiri alkoholismi põdevate ja mittepõdevate indiviidide vahele on raske
looduslikku mitmekesisust mõningate piirangute rakendamisega vms. Inimeselt küsitakse, millises ulatuses ta oleks nõus sellist programmi või toetama? Näiteks millises ulatuses (väärtuses) on Eesti elanik(kond) nõus loobuma riigimetsast looduse mitmekesisuse kaitse nimel? Inimene peab teadma ka seda, kuidas programmi finantseeritakse (täiendava maksu kehtestamine, riigimetsast loobumine jms). Küsitluse tulemused võivad olla tendentslikud, kuna küsitleja ja vastaja mõlemad saavad tulemust mõjutada. Tekib ka küsimus, millist kriteeriumi kasutada, kas maksevalmidust või loobumistasu? Viimase rakendamist praktikas on üldiselt raskem teostada, ka viib see üldiselt ülehindamisele (saadav altkäemaks peab olema suurem kui makstav tasu), seetõttu eelistatakse uuringutes kasutada maksevalmidust. Tinglikku hindamist on kritiseeritud seepärast, et looduse väärtust ei ole eetiliselt päris õige rahas mõõta.
annaabi.ee 
