professionaalsusele. Nagu autor ka ise selgitab, jagunevad kasutatud allikad kahte suuremasse gruppi, millest esimeste näol on tegemist ametlike dokumentidega (kohtumaterjalide, asutuste ning ametiisikute kirjavahetusega). Teise osa allikalisest baasist moodustab "talupoegade hulgast lähtuvad dokumendid", mis siinkohal tähistab mälestusi ja üleskirjutusi käsitletavast perioodist. Nimetatud eristuse juures on oluline just tõik, et nii-ütelda ametlikke allikaid nimetab Kahk "ilmse tendentslikkuse ja ebatäielikkuse" tõttu sisuliselt vähemväärtuslikeks, kui teist otse rahva hulgast lähtuvaid allikalisi andmeid. Iseenesest võiks ju siinkohal autori kriitikaga nõustuda, kuid problemaatiline on siinkohal just tõik, et sama autoripoolne kriitika peaks langema ka rahvalikele allikatele. Võrdlemisi vabalt järeldatakse, tuginedes majandus- ning ühiskondlik-sotsiaalsete näitajatele, et 19. sajandi teise poole talurahva olukord ning
M: Sel päeval ei sadanud üldse ja see (anafoor) polnud 14., vaid 11. september. Mina käisin ju talle nime panemas. N: Sa oled tendentslik. (relevantsusmaksiimi rikkumine naine tunneb end solvatuna ja hakkab süüdistama, selle asemel et asjakohast vastust anda või näiteks nõustuda mehega, sest tal tundub õigus olevat) M: Kuidas ma tendentslik olen, kui ma kaitsen fakte? (relevantsusmaksiim mees jätkab naise algatatud tendentslikkuse teemat) N: Säh sulle! (performatiiv) Miks sa nii närviline oled? Miks sa ei võiks istuda lauda ja lõigata tordi lahti? (relevantsusmaksiimi rikkumine naine ei vasta mehe küsimusele asjakohase vastusega, vaid hämab, rikkudes ka maneerimaksiimi, jättes mõistmatuks, miks ta järsku nii pahaseks sai). M: Miks sa katsid laua kaheksale? N: Arvad, et ei jätku? Siis paneme mõne koha juurde. (relevantsusmaksiimi rikkumine naine ei vasta,