c) vahetusfunktsiooni eraldumisel tootjatest 3.) Aglomeratsiooni seadus kinnitab, et: ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui targija on lähedal. b) ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad mõlemad kasu c)ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui suurendatakse teeninduse kvaliteeti 4. Milline on sotsialistliku kaubanduse arengut toetav lähenemine a) mitmekülgsus b) tendentslikkus/ühekülgsus c)detsentraliseeritus 5, Töövahendi ja toodangu omaandamise viis on: a) tööjaotuse tunnus b) Üks regulaarse vahetuse arenguteguritest c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost
Paradigma e. kontseptuaalne võrgustik e. mudel on lähte-eelduste kogum, mille raames teadlane töötab. Paradigma määrab, milliseid mõisteid peetakse õigustatuiks ja milliseid meetodeid kasutatakse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks. Ehk teisiti öeldes, missuguseid probleeme uuritakse ja kuidas neid uuritakse. Seega on teadusele loomuomane tendents näha teatud tegureid ja mitte näha teisi tegureid. Kui psühholoogia on teadus, siis kehtib nii ülalmainitud võimetus kui tendentslikkus ka psühholoogia kohta. Kliinilise psühholoogia kohta sealhulgas. Kokkuvõtteks: vähem tähtis on need teadmised, mis siit saate; rohkem tähtis on mõtlemisviis, mis siit saate - vastuolusid ja ebakindlust tunnistav ning taluv. Nii tähtsad polegi erinevad teadmised, mis selles kursuses mingi häire üldiste seaduspärasuste või juhtumi individuaalsete erisuste kohta leiate, kui üldine teadmine - häirete kohta ei ole ühtset ega kindlat seletust
toimunud sündmusi ja neis osalejaid. 253 Ainus leida õnnestunud sellesuunaline artikkel, V.L.-i (arvatavalt Voldemar Leemets) “Mõtteid ajaviite- muusika korraldamisest” (Muusikaleht 1937, 5/6: 131–132), käsitleb siiski vaid ajaviitemuusikat, artiklis ei kirjutata midagi džässist või tantsumuusikast. 111 arvustustes silma vähene asjatundlikkus, kohati lausa tendentslikkus, kui arvustatakse mingit põhimõtet, mitte muusikat või muusikuid. Eriti resoluutne oli oma arvamustes tuntud muusikakriitik Eduard Visnapuu, kes veel 1936. aastal (s.t neli aastat pärast Gutmanni artikli ilmumist Eestis), arvustades P. Veebeli Estonia kontserdisaalis toimunud džässikontserti, kasutas üsnagi teravas toonis väljendeid: 254 “Kui niisugust muusikat serveeritakse vindis- peadele /.../. Nüüd ta aga tikkus /.../ vaimse kasvataja kateedrisse” (silmas on peetud Estonia
annaabi.ee 
