Eesti- ja Liivimaalt (Laidre, 1995, lk. 8). Lisaks veristele sõdadele jäi sellesse aega ka suur näljaperiood 17. sajandi lõpul ning katk. Samamoodi kannatasid erinevate reformide tõttu palju ka talupojad. Positiivse poole pealt võib mainida rahvakoolide süsteemi arendamist ning Tartu ülikooli asutamist 1962. aastal. Rootsi ise aga suutis selle ajaga tõusta Euroopa suurriikide sekka ning Põhjasõja alguse edu lubas ka tulevikus sellel tendentsil näiliselt justkui jätkuvat. Mil määral oli Rootsi suurriigi lõpp juba enne sõja algust ette määratud? Siseriiklikult oli vaatamata kõigele olukord Rootsi impeeriumis poliitiliselt siiski rahulik – tegemist polnud rõhutud rahvaste kogumiga, kes võitlesid igaüks oma vabaduse eest (lk. 48). Seetõttu polnud vähemalt sisemisi konflikte oodata, mis riigi lõppu oleksid tähendanud. Rootsi suur edu 17.sajandil tekitas lähinaabrites kahtlemata kadedust ja ohutunnet –
(areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi). Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles näiteks sõnavormide vaatamata, hoolimata, võrreldes, sõnul toimimine kaassõnadena, sõnade üks ja see toimimine artikloididena, verbi laskma toimimine kausatiivse abiverbina. Verbi hakkama tendentsil toimida tuleviku abiverbina on seljataga tee isiku või objektiga seostumisest (mis kajastub ühendverbides külge hakkama, millegagi peale hakkama) tegevuse alguseks ja sealt edasi ajasuhte väljendajaks. Eesti keeles on kujunemas aspektipartikkel ära, mille lähtetähendus on kohatähendus "kusagilt ära, mujale". Aspekti väljendama sobib ära hästi hävimist ja lõppemist, seega kujuteldavalt vaateväljalt kadumist väljendavate verbidega
annaabi.ee 
