transportima ja pole võimelised head tempot saavutama. Kõnni paar minutit, jookse omas aeglases tempos 15 - 20 minutit ja aktiveeri lihased venitamise ja jooksuharjutustega. Tavaliselt määrab jooksudistants soojenduse pikkuse. Lühemate maade jooksmisel on vaja põhjalikumalt soojendada, sest nende puhu tuleb kiirust rakendada kohe alguses. Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks Käed: terve käega ette ja taha, õlaringid, soojenda randmeid Jalad: puusadest ringid mõlema jalaga, soojenda kindlasti põlvi ringidega ja jala labasi. Kiiguta oma jalgu ette ja taha. Kui tahad ka venitada, siis ära jäta seda viimaseks, alati tee soojendades pärast venitust mõni liikuv harjutus. Treeningu ajal
Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Kuigi valdavalt tegutsetakse rühmades, jätab vesi treenija umber privaatse tsooni, seetõttu sobib rühmas harjutamine neile, kes kuival eelistavad omaette treenimist. Ka koormust saab teistele märkamatult enda jaoks sobivaks seada - vees on võimalik individuaalne koormuse reguleerimine, jäädes etteantud harjutuse sooritamise temposse. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm. 10 NÕUANDEID HARRASTAJATELE
sellele on lisatud följetonistlik värvipind. Teemad on seotud psühhiaatriaga. Sellised tõsise ja mõttetõsise ja realistliku ja följetonistliku sidumine on päris hästi õnnestunud. Kui kahe esimese perioodi kohta midagi kokkuvõtteks öelda, siis seal on erilaadis tekse, kuid traagilise ja koomilise kokkupaneks on siiski väga iseloomulik. 90ndatel jätkab ta tublisti kirjutamist, kuskil nullindatel tuleb aeglustus temposse. Üks olulisimaid tekste on „Risti rahvas“. Tundub ka nii, et alates 90ndatest mingisugune kirjutamise rutiinistumine tuleb. Paistab, et tipptektid jäävad 60ndate/70ndate/80ndate kanti. Mihkel Mutt (s. 1953) Ta on pärit Tartust ning ta ise oli TÜ õppejõud. Ta õppis Tartu Forseliuse koolis, mis oli kirjanduskallakuga kool. Tema varasel kirjanikuteel hakkab oluliselt kaasa mängima ka M. Unt. Ta õpib 70ndatel TÜ-s ajakirjanudst ning pärast läheb Tallinnasse
annaabi.ee 
